Inglise teledieedigurud Vicky Edgson ja Wendy Denning soovitavad, kuidas lihtsate vahenditega oma söömisstiili muuta ja vaid nelja nädalaga kuni kuus kilo kaotada. Siin on dieeditohtrite kümme kuldreeglit, mille järgimine peaks sind ilusaks tegema nii seest kui ka väljast.
1. Tee oma köögikappides põhjalik inventuur – viska välja kõik gaasilised joogid (NB! Ka dieetkokapurgid!), küpsised, krõpsud, soolased ja magusad näksid ning säilitusainetest ja kunstlikest lisaainetest kubisevad valmistoidud. Ka magusates hommikuhelvestes, suhkruvabas närimiskummis ja mitmetes rasvavabades toodetes on kõrge suhkrusisaldus. Kui sa ei taha toitu ära visata, tee väike kingipakk ja vii see naabrile – peaasi, et ülalloetletud toiduained su silma alt ära saaksid.
2. Väldi saia, küpsiste, muffinite, koogikeste, pontšikute ja magusate saiakeste söömist. Ütle hüvasti hommikustele krõbedatele croissant’idele. Kunstlikult töödeldud toitude ja liigse magusa söömisel olgu nüüdsest kriips peal!
3. Varu koju värskeid puu- ja juurvilju. Püüa asendada pastatooted täisteratoodetega. Ja ära muretse, et šoppamise peale nüüd rohkem raha kulub – kalleid küpsiseid ja näkse sa ju enam ei osta! Õun maksab aga palju vähem kui krõpsupakk ja poolvalmis toidud on alati kallimad kui värsked toiduained.
4. Peaksid sööma vähemalt kolm korda päevas, pluss väikesed vahepalad. Kui sööd tihti ja väikestes kogustes, võtad kaalus alla, eeldades, et sööd värsket, «tõelist» toitu. Kolm-neli korda päevas süües püsib veresuhkru tase normis ja siis ei teki ka ahvatlust näksida.
5. Sa ei pea meeleheitlikult kaloreid lugema, küll aga peaksid jälgima söögiportsjonite suurust. Portsjon ei tohiks olla suurem kui mahub kahte peopessa. Meeste ja naiste käed pole loomulikult ühesuurused – käe suurus on seotud inimese pikkuse ja normaalkaaluga. Niisiis pole vahet, kas sööd jogurtit või salatit – kogus ei tohiks olla suurem kui mahub kokkupandud pihkudesse. Kui eelistad peopesareeglile taldriku oma, siis üks söögiportsjon ei tohiks olla suurem kui mahutab 23 cm läbimõõduga taldrik.
6. Joo palju vett! Vesi hoiab keha vormis – koosneb inimene ju 78 % veest! Ära lisa veele siirupit või mahlakontsentraati, sest seal on kahjulikud säilitusained ja liigne suhkur. Selle asemel võiksid vette pigistada hoopis värskelt pressitud puuviljamahla. Eelista mullideta vett gaseeritud veele – mulliveel võib olla liiga kõrge naatriumisisaldus.
7. Hoia alkoholist eemale. Lisaks sellele, et enamik alkohoolseid jooke on juba iseenesest parajad kaloripommid, sirutub käsi alkoholi juues kergemini rasvaste söökide poole. Kindlasti ei tohiks alkoholi juua tühja kõhu peale: see mõjutab veresuhkru taset ja tõstab isu kalori- ja säilitusaineterikaste toitude järele.
8. Iga toidukorra juurde peaks kuuluma mingi proteiinirikas toiduaine. Proteiinirikkad toidud võiksid moodustada 25–30% portsjonist. Söö õuna juurde peotäis pähkleid, näkileibade juurde kodujuustu või keedetud kartuli juurde kana, tuunikala või ube.
9. Õhtused söögid ei tohiks sisaldada tärklist. Päeva lõpp on aeg, kui kulutad kõige vähem energiat, seega muutub kogu organismis olev üleliigne tärklis rasvaks. Päeval on tärklist sisaldavate toiduainete söömine igati hea, sest organism vajab seda energiataseme hoidmiseks.
10. Dieedi juurde käib loomulikult ka füüsiline koormus. Kuid ära paanitse! Peaksid nädalas hakkama saama nelja 20minutilise mis tahes treeningu või aeroobikatunniga. Peaasi, et süda treeningute ajal piisavalt koormust saaks. 10 000 sammust päevas peaks vajalikuks füüsiliseks koormuseks piisama. Trenn ja eriti jalutamine aitavad kehas vabastada serotoniini, mis tekitab heaolutunde. Samuti mõjub füüsiline koormus hästi nahale. Trenni tehes higistad rohkem läbi nahapooride – see puhastab neid ning higistamisega vabaneb keha paremini mürkainetest. Kui oled väga ülekaaluline, pea enne kehalise koormuse äkilist suurendamist nõu arstiga.
Lihtne nädala söögiplaan
Esmaspäev
Hommik: kaks kooreta keedetud muna ja täistera-röistleivaviil võiga.
Lõuna: külm kanaliha, lahja sink või kodujuust salatiga (ilma kastmeta).
Õhtu: kalkun ja kana karriga. Serveeri värskete juurviljade, mitte riisiga.
Vahepalad: õun ja peotäis pähkleid või porgandi- ja kurgiviilud maitsestamata jogurti või hernepüreega või iseküpsetatud väherasvased küpsised.
Teisipäev
Hommik: puuviljamahedik müsliga: sega maitsestamata biojogurt, tükeldatud puuviljad, müsli, ja purustatud pähklid.
Lõuna: näkileivad kodujuustuga. (Sisaldab tärklist – võib süüa ainult hommikul või päeval.)
Õhtu: keedetud loomaliha või kala roheliste juurviljadega.
Vahepalad: õun peotäie pähklitega või värsked juurviljalõigud lahja dipiga.
Kolmapäev
Hommik: müsli piima või biojogurti ja värskete puuviljadega.
Lõuna: täistera pittaleib avokaadopüreega või riivitud porgand ja sellerikuubikud.
Õhtu: ahjus küpsetatud kana või keedetud kala juurviljaga.
Vahepalad: õun ja peotäis mandleid.
Neljapäev
Hommik: banaani- ja muskaatpähklipüree. Purusta banaan ja lisa muskaatpähklit ja üks supilusikatäis maitsestamata biojogurtit või sojajogurtit.
Lõuna: keedetud kartul keedetud ubade ja salatiga. Proovi kartulile ja ubadele mitte soola lisada.
Õhtu: juurviljavokk tofu, kana või krevettidega. NB! Juurviljavokis võiks olla vähemalt viis erinevat juurvilja!
Vahepalad: kanasupp üle jäänud küpsetatud kanast või maitsestamata jogurt.
Reede
Hommik: kooreta keedetud muna täisteraleiva ja rohelise teega.
Lõuna: küpsetatud lõhe või mõni teine kala omal valikul pruuni riisi, couscous’i või täisterapastaga.
Õhtu: fetajuust ja juurviljaomlett.
Vahepalad: mango-õuna-smoothie jogurtiga või peotäis pähklisegu.
Laupäev
Hommik: müsli biojogurti ja värskete puuviljadega.
Lõuna: juurvilja-läätsesupp.
Õhtu: tuunikala ja hernesalat või juurviljavorm ubadega.
Vahepalad: värske puuviljasalat biojogurtiga. Värsked juurvilja või sellerilõigud lahja dipiga.
Pühapäev
Hommik: pudru purustatud mandlite ja puuviljatükkidega, väherasvane piim või roheline tee.
Lõuna: liha või kana juurviljadega. Juurvilja kuumutamiseks kasuta oliiviõli.
Õhtu: juurviljaomlett salatiga.
Vahepalad: värsked puuviljad või jogurt purustatud pähklitega.
Tervislikud asjad, mille söömist võid nautida
vesi
värsked puuviljad (õunad, aprikoosid, banaanid jne.) ning rohelised ja puuviljateed
juurviljad (spargelkapsas, porgandid, seller, spinat, kartul, tomatid, jääsalat)
linnuliha (kana, kalkun)
kala (lõhe, tuunikala, tursk, ahven jne.)
mereannid (karbid, koorikloomad, krevetid)
tailiha (veiseliha, lammas, sink)
munad ja piimatooted
orgaaniline biojogurt, sojapiim, tofu
pähklid ja seemned
oliiviõli
kaunviljad (herned, oad, läätsed, sojaoad)
Unusta parem ära
magusad hommikuhelbed
gaseeritud joogid ja gaasilised alkohoolsed kokteilid
sipsid ja pakendatud näksid
töödeldud poolvalmis toidud, pakitoidud
saiakesed ja muffinid
must tee ja kohv
šokolaad ja maiustused
kõrge suhkrusisaldusega maiused nagu koogid ja küpsised
pakisupid
Need on ebatervislikud säilitusainetest ja kunstlikest lisaainetest kubisevad toidud, mille söömist tuleks vältida. Püüa hoiduda ka valmistoitude ostmisest. Kui pole siiski aega ise süüa teha, eelista praetud toitude asemel keedetud ja aurutatud toite.
Ilusa naha jaoks
Hallikas nahk on tavaliselt suitsetamise tulemus. Samuti peaksid loobuma stimulantidest nagu tee, kohv ja alkohol, mis sageli suitsetamisega käsikäes käivad. Söö palju tsingirikkaid toite nagu karbid ja koorikloomad, kalkun ja pruun riis, mis naha ilusa hoiavad.
Kuiv nahk võib olla pideva kohvi, tee ja alkoholi joomise tulemus. Proovi nende tarbimist vähendada ja joo hoopis rohkem vett – vesi niisutab keha nii seest- kui ka väljastpoolt. Püüa juua kaheksa klaasi vett päevas.
Lihtsad trennivihjed
Kolleegidele meili saatmise asemel kõnni parem kontori teise otsa ja räägi inimesega näost näkku. Poodi või bussipeatusesse jalutades tõsta tempot ja tee kiirkõndi. Küsi endalt, kas pead ikka igale poole auto või bussiga sõitma – võib-olla saaksid ka jala minna? Lifti ja eskalaatori asemel roni trepist!
Kosmeetik: «Ilusa naha saladus peitub vitamiinides-mineraalides.»
Ilusa naha ja jume saladuseks on piisav kogus vitamiine-mineraale, eriti talvel, kui meid kimbutavad ka stress, pimedus ja külm. Suitsetamine on naise nahale kõige suurem vaenlane. Mitte miski ei vananda ega kahjusta rakke ja seega nahka nii palju kui suitsetamine. Suitsetamise tagajärjel kaotavad ka kapillaarid elastsuse, tekivad mikrovereringehäired, kuperroosa, pigmendihäired jne., nahk vananeb kordades kiiremini. Seega dieeti pidades tuleb vaadata, et organism ikka piisavalt vitamiine ja mineraalaineid saaks
Võimalikud kuiva naha ja halva jume süüdlased:
A-vitamiini puudus. Kutsutakse ka ilu- ja nahakaitsevitamiiniks. A-vitamiin on antioksüdant, mõjutab naha ja juuste olukorda, takistab naha kuivamist, ketendamist ja vananemist, vähendab naha võimalikke ülitundlikkusreaktsioone ning tugevdab küüsi. Saadakse köögiviljadest, kalamaksaõlist, liha- ja piimatoodetest.
E-vitamiini puudus. E-vitamiin on antioksüdant, mis niisutab, trimmib nahka, parandab rasvade ainevahetust ning tugevdab kapillaare ja stimuleerib mikrovereringet. Saadakse taimsetest õlidest, pähklitest, täisteraviljatoodetest.
C-vitamiini puudus. C-vitamiin parandab mikrovereringet, muudab naha elastsemaks ning vähendab väsimust ja stressi. Neil, kes suitsetavad, on sageli ka C-vitamiini puudus. Suitsetajatele soovitaks kindlasti ka bioflavonoidide (end. P-vitamiin) kasutamist, sest see tugevdab kapillaare, parandab nende läbilaskvust ja vastupanuvõimet. Saadakse puuviljadest.
Kaaliumi puudus. Neil, kes palju kohvi joovad, võib tekkida kaaliumi puudus, kuna kohv viib selle organismist välja. Suured kohvijoojad peaksid võrreldes kohvi kogusega kaks korda rohkem vett jooma. Saadakse banaanist (palju), greibist, sellerist jne.
Raua puudus. Tekitab naha kuivust, kahvatust, ketendust, üleüldist väsimust. Küüned murduvad ja muutuvad hapraks. Saadakse kuivatatud puuviljadest, täisteraviljast, lihast.
Kaltsiumi puudus. Talvel kimbutab inimesi sageli ohatis (herpes simplex). Sageli on neil inimestel puudus kaltsiumist (samuti C-, B- ja ka D-vitamiinidest). Saadakse piimatoodetest.
Samuti on vajalikud B-rühma vitamiinid ja neid tuleb koos kasutada, kuna nad toetavad üksteist.
Mööda ei saa minna ka asendamatutest rasvhapetest, peamiselt linool- ja linoleenhapetest, kuna need kaitsevad rakke, parandavad kudede elastsust ja on vajalikud rakkude normaalseks elutegevuseks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment